Õppetöö korraldus

1. Õppe- ja kasvatustegevuse sisu
Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, põhimõtted, sisu ning lapse arengu  eeldatavad tulemused õppekava läbimisel lasteaia õppekavas esitatakse vanuserühmiti seitsmes valdkonnas:1) mina ja keskkond; 2) keel ja kõne; 3) eesti keel kui teine keel; 4) matemaatika; 5) kunst; 6) muusika; 7) liikumine.

2. Lasteaia õppeaasta
2.1 Lasteasutus korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1.septembril ning kestab 31.augustini.
2.2 Aktiivne õppeperiood toimub 1. septembrist 1. juunini.
2.3 Ajavahemikul 1. maist kuni 1. septembrini viiakse läbi liikumis- ja muusikategevusi, mänge laste vabal valikul ja individuaalset tööd lastega ning korratakse ja kinnistatakse õpitut (võimalusel õues).
2.4 Ajavahemikul 1. septembrist 15.septembrini on põhirõhk laste kohanemisel lasteaiaga.
2.5 Koolivaheaegadel  viiakse lasteaias läbi mängunädalaid, toimuvad liikumis- ja muusikategevused, mängud laste vabal valikul ja tehakse individuaalset tööd lastega.

3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine 
3.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt
laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
3.2 Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.
3.3 Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel esitatakse kavandatava perioodi –nädala-  eesmärgid, temaatika, õppesisu ja -tegevused. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.
3.4 Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.
3.5 Tegevuskoha valikul arvestatakse nii üldisi kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke, eri valdkondade sisude ja tegevuste lõimimist, tegevusteks vajalikke vahendeid ning pedagoogide ja personali kaasamist.

4. Rühma tegevus- ja päevakavad
4.1 Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogide kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.
4.2  Õpetajad korrigeerivad rühmade tegevus- ja päevakavad vastavalt rühma laste vanusele hiljemalt 31. augustiks lähtudes Koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast.
4.3 Õppealajuhataja kooskõlastab õpetajate poolt koostatud rühmade tegevus- ja päevakavad.

5. Rühma aasta tegevusplaan
5.1 Õpetajad koostavad ühtse vormi alusel rühma aasta tegevusplaani
5.2 Rühma aasta tegevusplaani tutvustavad õpetajad sügisestel lastevanemate koosolekutel. 5.3 Lapsed ja lapsevanemad kaasatakse tegevuste kavandamisse aastaringselt.

6. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse nädalaplaan
6.1 Õpetajad koostavad kindla vormi alusel rühmade mänguliselt lõimitud nädalaplaanid hiljemalt esmaspäeva hommiku kella 9.00-ks
6.2 Õppealajuhataja vaatab rühmade nädalaplaanid üle hiljemalt esmaspäeva lõunaks ja teeb vajadusel täiendusi (kokkuleppeliselt punase värviga)
6.3 Hiljemalt esmaspäeva õhtuks panevad  õpetajad (vajadusel täiendatud) nädalaplaanid vanematele tutvumiseks rühma stendile.
6.4 Muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja lõimivad muusika- ja liikumistegevused rühma nädalaplaani teemaga.
6.5 Hiljemalt iga kalendrikuu esimesel tööpäeval kella 9.00-ks tõstab muusikaõpetaja kõigi rühmade muusikategevuste järgmise kuu tööplaani metoodilisse kabinetti tutvumiseks.
6.6 Hiljemalt iga kalendrikuu esimesel tööpäeval kella 9.00-ks toob liikumisõpetaja kõigi rühmade liikumistegevuste järgmise kuu tööplaani metoodilisse kabinetti tutvumiseks.

7. Õppe- ja kasvatustegevuse päevik
7.1 Rühma õpetajad ja muusika- ja liikumisõpetaja teevad läbiviidud õppe- ja kasvatustegevuste kohta samal päeval päevikusse sissekande ning kinnitavad selle allkirjaga.
7.2 Rühma õpetaja kannab päevikusse: üldised andmed lapse ja tema vanemate (eestkostja) kohta; õppeaasta õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted nende täitmiseks.
7.3 Õpetajad märgivad päeviku paremale poole ka lapse, kes on tegevustes andekas ning vajaks lisaülesannet.

8. Õppe- ja kasvatustöö analüüs
8.1 Rühma õpetajad esitavad soovi korral poolaasta vahekokkuvõtte õppe- ja kasvatustööst jaanuari/veebruari ped. nõupidamisel
8.2  Rühma õpetajad esitavad mai/juuni ped. nõupidamisel kokkuvõtte õppeaasta õppe- ja kasvatustööst.

9. Lapse arengu analüüsimine
9.1  Hinnangu lapse arengu kohta koostavad õpetajad õpetajate poolt väljatöötatud tabelvormisa. Lasteasutuse õpetaja jälgib last õppetöö kava alusel ja annab lapse arengust ülevaate üks kord õppeaastas.
9.2  Õpetajad planeerivad septembris RÜHMA ÕPPEAASTA TEGEVUSKAVAS arenguvestluste läbiviimise ajavahemiku ja teavitavad sellest ka lapsevanemaid.
9.3  Arenguvestluse läbiviimisel lähtutakse Tallinna Lasteaed Rabarüblik lapsevanematega arenguvestluse läbiviimise korrast. Arenguvestlusel allkirjastatakse õpetaja ja lapsevanema vaheline arenguvestluse kokkuvõtte.

10.Erivajadusega laps
10.1 Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatusmeetodid jm) või rühma tegevuskavas.
10.2 Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö.
10.3 Vajadusel koostavad rühma pedagoogid õppeaasta algul koostöös logopeedi/eripedagoogi jt spetsialistidega ning lapsevanemaga lapsele individuaalse arenduskava. Vähemalt üks kord õppeaastas tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava rakendumisest, arengukeskkonna sobilikkusest ning lapse edasistest vajadustest.
10.4 Lasteasutus toetab erineva keelelise ja kultuurilise taustaga peret lapsele oma keele ja kultuuri tutvustamisel ning eesti keele ja kultuuri väärtustamisel.

11. Koostöö lastevanematega
11.1 Lasteasutuse pedagoogid teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, mis põhineb dialoogil, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.
11.2 Pedagoog teavitab regulaarselt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. Pedagoog loob lapsevanemale võimalused saada tuge ja nõu õppe- ja kasvatusküsimustes.
11.3 Lapsevanemal võimaldatakse osaleda õppe- ja kasvatusprotsessi kavandamises ja läbiviimises ning anda tagasisidet lasteasutuse tegevusele.